Vahepeal on märkamatult kuum suvi taandunud ja jahedamad sügistuuled Sydneys puhuma hakanud. Ehk kohale on jõudnud klassikaline Eesti suve kliima, mis teeb meie olemise ainult kodusemaks.
Nagu Robert seda kirjeldas: "Pargis jalutas peekon vastu".
Minu väike koduigatsuse tekitaja.
Nii palju eestlasi. Ege ja Kaili
Kuigi 30 soojakraadi pole enam igapäevane asi, siis oleme siiski ilusate ilmadega kaugemaid randasid avastamas käinud. Ükskõik, millisesse randa sa ka ei lähe, on alati ees ootamas samad valged kajaka-poisid.
Robert kaitseb oma friikartuleid.
Üks stiilinäide väikesest lainetusest Maroubra rannas. Surfi laagris kuulsime, et samas rannas on tegutsemas kohalik surfi-maffia.
Aga Robertit väga kohalik maffia ei huvita, vana kergejõustiklasena ületab ta laineharju, kui Sergei Bubka, ainult et ilma teibata
Purskaev ja Ege
Robert saates "Iga pink räägib loo"
Vahepeal käisime ja õppisime natuke kohvi kultuuri, ajalugu ja selle valmistamist. Kohvifiltrid ja press-kannud võib nüüdsest otsejoones prügikasti visata.
Ilmselgelt olen rahul oma lattega.
laualinad ümber ja tööle
Lisasime ka video Sydney hobustevõidusõidust, kus tegi ajalugu hobune Black Caviar, võites järjestikku 25 võidusõitu, mis jäi ka sama hobuse viimaseks sõiduks Austraalias. Meil oli au kogu seda sõitu pealt vaadata, koos ülejäänu 20 000 pealtvaatajaga, õhku jäi vaid küsimus, kas meie Palladiumist oleks Black Caviarile vastast olnud?! (Kui video tehnilistel tingimustel lahti ei tule, siis siin on ka link, millelt saab vaadata kuulsat sõitu http://www.youtube.com/watch?v=JUy1FFMDM94 )
Kohalik Reggae festival kunstmuru väljakul, kus nädala sees käivad härrasmehed bowlingut õues mängimas.
Dj pult festivalil.
Üks slovakk tegi meile giidituuri Googee ranna ääres
Kuna ees ootasid pikad pühad, siis otsustasime linnatolmu kinganinadelt pühkida ja suunduda surfilaagrisse. 3 päevane hulpimine lainetes, koos kõige lisadega läks meile maksma 345AUD. Kuid hoolimata suurtest sinikatest, lihasevaludest ja magamata öödest jäime laagriga väga rahule.
Laagripaik asus täpselt 133km kaugusel Gerroa külakeses, kus oli püsielanikke kokku täpselt 500
WORD MATE!
Robert oma uhkes pükskostüümis kuiva trenni tegemas.
Ning jõudiski kätte hetk, kui saime surfilauad haarata ja vette joosta.
"Robert, kuhu sa mind vedasid!?"
Kui nüüd väga tähelepanelikult vaadata, siis Robert on taustal põlvissaati vees merehädas.
Et mitte teid nende hiiglaslike lainetega ära hirmutada, siis fotoshoppisime lained tunduvalt väiksemaks.
Paar stiilinäidet (PS! Laine on jälle väiksemaks fotoshopitud)
Egest võib veel asja saada, aga Robert, kes on paremal üleval nurgas, temas ei saa veel kindel olla.
Meie grupp
Vana sportlasena teab Robert, et venitamine on kõige A ja O
Uue sõbraga
Robert tegemas iga hommikust surf-check'i: laine kõrgus 1m kuni 2m olenevalt, mis nura alt vaadata, päike on seniidis, liiv on märg, mõõn on minekul - tõus tulekul ja "tuule suund on nord, nüüd on minu kord".
Nagu filmis - kaldale uhutud
Mis võiks olla parem, kui hommikul kell 7 märg kalipso.
Pärast pikka päeva lainetes, ootasid meid grillipoisid burgeritega.
Laagri elu
7 Mile Beach, Gerroa, Austraalia. Soovitame!
PS! Kuigi meist tehti päevas sadu pilte, siis Roberti pikad sõidud surfilaual, jäid millegi pärast jäädvustamata...arvatavasti, kuna need olid lihtsalt nii ilusad.
